Kultuuripealinn Elvas: vabaõhukonverentsil räägiti hea elu tugisammastest

Eesti Liikumis- ja Heaolufestivali raames toimus juuli lõpus Elva laululava treppidel vabaõhukonverents „Hea elu kompass“, kus võeti luubi alla hea elu komponendid ning uuriti, kuidas heaolu toetada saab. Konverentsi lõpetas lava-arutelu treeneri- ja nõustajatöö vastutusrikkusest. 

Konverentsi avaettekande pidas akadeemik ja elvakas, Tartu Ülikooli külalisprofessor Anu Realo. Ta arutles hea elu tähenduse üle ning näitas, kuidas see nii eri põlvkondade, kultuuride kui ka aja lõikes erineb. Hea elu ei pruugi olla lihtne, kuid kindlasti on see alati tähendusrikas. Realo lõpetas oma ettekande õnnelikkuse paradoksi selgitamisega – õnnetunde otsimisele liiga palju tähelepanu pöörates ei pruugita selleni jõudagi.  

Aktiivne eluviis ja täisväärtuslik uni 

Treener ja Tallinna Ülikooli õppejõud Siim Kelner rääkis oma ettekandes kaasaegse elukeskkonna mõjust meie söömiskäitumisele. Ta nentis, et minevikus olid inimeste surmapõhjused peamiselt nälg, sõjad ning haigused. Kuigi nälg ei ole kuhugi kadunud, sureb tänapäeval rohkem inimesi pigem ülekaalu kui alatoitumuse tõttu. Kaasaegne toit on timmitud meile meeldima. Seejuures on oluline roll rohkel rasval ning suurtel soola ja suhkru kogustel. Ta pani südamele, et tervisliku elu võti ei peitu üksnes paaris trennis nädalas, vaid oluline on hoolitseda selle eest, et eluviis tervikuna oleks aktiivne – autosõidu asemel liigutaks pigem jala või rattaga ja liftide asemel sammutaks pigem trepist. Liikumine on oluline ka vaimse tervise pärast ning mõjutab otseselt eluea pikkust.  

Psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik kinnitas oma ettekandes, et uni on kõige alus – kõik, mida me päeva jooksul teeme, mõjutab meie unekvaliteeti ning uni mõjutab omakorda kõike muud. Unehügieeni olulisimad vead, millega on kimpus nii lapsed kui täiskasvanud, on seotud nutiseadmetest tingitud ülestimulatsiooni, vähese liikumise ja organismile vajaliku valgusrežiimi häiretega.  

Haridusinnovaator Reelika Kiivit Tartu Ülikooli liikumislaborist märkis, et oleme treenitud liiga pikalt istuma. Oluline on katkestada istumist koolitunnis, kontorilaua taga, konverentsil, ülikooliloengus. Kahjuks on pigem kombeks jabura ajakavaga üritused, mis kasvõi kergelegi sirutamisele ja liigutuspausidele ruumi ei jäta. Ta jagas nippe, kuidas istumispause tekitada. Selleks on hea kasutada meeldetuletusi, pidada pikemad telefonivestlused seistes või liikudes, võtta ette kõnnikoosolekuid koostööpartneritega. „Miks ei võiks ka koolides nt õpilaste järelvastamised või arenguvestlused toimuda liikudes?“ küsis ta. 

Digimaailma riskid ja kuidas neid teadlikult vältida? 

Hispaaniast oli Elvasse teadmisi jagama tulnud psühholoog, antropoloog ja internetiriskide uurija Maria Reneses. Tema tutvustas rahvusvahelise küberturvalisuse projekti RAYUELA tulemusi ning näitas projekti käigus loodud arvutimängu, mille eesmärk on õpetada noori internetiohte ära tundma ja vältima. Reneses tõi välja küberkiusamise eripära – see kestab 24/7 ning ohvri jaoks pole olemas ühtki turvalist kohta või aega. Seejuures on ohvrid ühtviisi nii poisid kui tüdrukud ning ründajad sageli inimesed, keda noored on ka päriselus kohanud või varasemas suhtluses usaldusväärseks pidanud.  

Eesti Politsei- ja Piirivalveameti Tartu- ja Jõgevamaa veebipolitseinik Alik Säde tõdes, et noored võiksid veebimängudega seotud ohtudest teadlikumad olla. Oluline roll on seejuures lapsevanemal, kes võiks lapse veebimängude sisuga ka ise kursis olla ja lapsega nendega seotud riskidest rääkida.  Koos konverentsi moderaatori, Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni nõuniku Piret Ehrenpreisiga arutleti küberkuritegevuse üle Eestis. Säde tõi elulisi näiteid ja jagas soovitusi Interneti turvaliseks kasutamiseks. Seejuures on eduka riskide maandamise alus head ja usalduslikud suhted lapse ja vanema vahel. 

Elukestvat liikumisharrastust toetab sisemine motivatsioon 

Tallinna Ülikooli spordisotsioloogia doktorant, tervishoiu juht ja harrastussportlane Mart Einasto tõi aga kuulajate mõtted tagasi spordi, täpsemalt motivatsiooniteemade juurde. Ta küsis: „Miks inimesed ei tegele liikumisharrastusega, kuigi võiks?“ ning jõudis arutledes motivatsiooni erinevate komponentideni. Ta märkis ära, et motivatsioon on pidev protsess, mida hoiavad elus realistlikud eesmärgid. 

Konverentsi lõpetas lava-arutelu teemal „Kas igaüks võib olla treener?“ Oma mõtteid avaldasid tantsukunstnik ja -õpetaja Madli Teller, LHV personalijuht ja rahvusvahelise coachide föderatsiooni (ICF) Eesti haru juhatuse liige Age Leedo ning Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur, psühholoog Kenn Konstabel. Selgus, et nõudlus treenerite ja arengunõustajate järele on Eestis suur, mistõttu satuvad sellesse rolli vahel ka inimesed, kel tegelikult erialane ettevalmistus puudub. Arutelust saab vihjeid, kuidas coachide ja treenerite kirjus maailmas orienteeruda ja mida healt spetsialistilt oodata.   Leiti, et treenerit valides tuleb lähtuda samast põhimõttest, mida soovitas veebipolitseinik Alik Säde – kõik, mis on kodulehel kirjas, ei pruugi tõsi olla. Treeneri kvalifikatsiooni tuleb kontrollida. Samuti maksab meeles hoida nn punased lipud – treener või coach, kes lubab imet, halvustab, hoiab klienti oma teenusest sõltuvuses, ei ole kindlasti professionaalne ning pikemaajalisem koostöö temaga võib mõjuda edenemise asemel hoopis vastupidiselt.  

Konverentsi ettekanded ja arutelu on järelvaadatavad Elva valla Youtube'i kanalil. 

Nii Eesti Liikumis- ja Heaolufestival kui selle vabaõhukonverents „Hea elu kompass" mis toimub koostöös Tartu Maailmaülikooliga, kuuluvad Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.